Avalik poliitika

From Meta, a Wikimedia project coordination wiki
Jump to navigation Jump to search
This page is a translated version of the page Public policy and the translation is 99% complete.

Other languages:
Bahasa Indonesia • ‎Canadian English • ‎Deutsch • ‎English • ‎Esperanto • ‎Nederlands • ‎Ripoarisch • ‎Türkçe • ‎asturianu • ‎català • ‎dansk • ‎eesti • ‎español • ‎français • ‎galego • ‎italiano • ‎kurdî • ‎latviešu • ‎lietuvių • ‎polski • ‎português • ‎português do Brasil • ‎shqip • ‎Österreichisches Deutsch • ‎čeština • ‎Ελληνικά • ‎русский • ‎українська • ‎ייִדיש • ‎العربية • ‎تۆرکجه • ‎فارسی • ‎हिन्दी • ‎বাংলা • ‎ไทย • ‎中文 • ‎日本語 • ‎한국어
Information

Oleme valmis tegema täiendust Avaliku Poliitika Portaalile. See alamlehekülg näitab muudatusi, mida soovime teha.

Kutsume teid arutama neid soovitatud muudatusi arutelu leheküljel. Sooviksime teha täienduse Portaalile 28-ndal novembril, seega jätke meile oma tagasiside nii varakult, kui võimalik.

--JGerlach (WMF) (talk) 21:03, 10 November 2016 (UTC)

Information

See on wiki versioon Wikimedia Avaliku Poliitika leheküljest.


Avalik poliitika mõjutab vaba teadmistekogumit Wikimeedias ja mujal.

Kättesaadavuse, tsensorluse, autoriõiguste, vahendusvastutuse ja privaatsuse poliitikad mõjutavad otseselt Vikipeedia ja teiste Vikimeedia projektide elujõulisust. Vikimeedia kogukond on unikaalses positsioonis, kujundamaks neid poliitikaid, et lubada inimestel üle maailma saada kätte, luua, jagada ja töödelda vabu teadmisi.

Uuri, kuidas avalik poliitika toetab Vikipeediat

Uurimistöö

Juurdepääs usaldusväärsetele allikatele on dokumenteerimisel ja teadmiste jagamisel kriitilise tähtsusega. Tehes uurimistööd Vikipeedia artikli jaoks, on vikidel vaja juurdepääsu raamatutele, artiklitele ja muudele allikatele. Nad vajavad ka tsenseerimata ja usaldusväärset infot, et kirjutada neutraalset Vikipeedia artiklit. Tehes uurimistööd internetis, peavad vikide lugemisharjumused olema privaatsed selleks, et nad saaksid uurimistööd teha ilma kartuseta, et nende brauseri otsingute ajalugu võidaks hiljem väärtõlgendada või nende vastu kasutada.

Kirjuta

Et kirjutada ja täiendada Vikipeedia artiklit, vajavad vikid privaaatsust ning anonüümsust, väljendamaks end vabalt ja tundmaks end turvaliselt, kirjutades potentsiaalselt vastuolulistel teemadel ning rääkides faktidest. Neil on vaja leida üldkasutatavat või vabalt litsenseeritud meediat, et illustreerida artikleid ilma kartuseta rikkuda autoriõigusi. Nad vajavad kiiret ja taskukohast ligipääsu Vikipeediale, et kulutada aega artiklite täiendamiseks. Nad vajavad kinnitust, et nende Vikipeedia täiendajate kogukonnal on täielik kontroll täienduste üle ilma Vikimeedia Fondi sekkumiseta. Saavutamaks seda, on neil vaja, et Vikimeedia Fond jääks neutraalseks platvormiks, mida valitsused või kolmandad osapooled ei saaks sundida kustutama või muutma inimeste poolt kirjutatut.

Jaga

Et artiklit vabalt jagada üle kogu maailma, peab Vikipeedia lugejatel olema kiire ja usaldusväärne ligipääs kogu Vikipeediale. See tähendab, et Vikipeedia artiklid ei tohiks kunagi olla tsenseeritud internetiteenuse pakkujate poolt. Vikimeedia Fondil peaks samuti olema võimalus vaidlustada artikli mahavõtmise nõudeid kolmandate osapoolte poolt. Ja Vikipeedia lugejatel peab olema privaatsus Vikipeedia artikleid lugedes, nii et nad saavad turvaliselt toita oma intellektuaalset uudishimu.

Töötle

Hetkest, mil Vikipeedia artikkel muutub internetis kättesaadavaks, saab seda rikastada teiste kasutajate täienduste ja taaskasutuse läbi. Vabad litsentsid lubavad teistel täiendada olemasolevaid artikleid, mille puhul autorikaitse seadus seda tavaliselt ei luba. Näiteks võib vaba sisu, nagu Vikimeedia artiklid, tõlkida teistesse keeltesse, jagada ning taaskasutada igaüks väljaspool Vikimeedia projekte, ilma piiranguteta.

Kasvata

Vikipeedia ei ole kunagi lõpetatud. Et jõuda meie eesmärgini koguda kokku kõigi teadmiste summa, peavad vikid olema kaasav ja mitmekesine kogukond. Mitmekesisus selles kogukonnas nõuab takistamatut ligipääsu Vikipeediale kõigis riikides üle kogu maailma. Kuigi paljudel inimestel on ligipääs Vikimeedia projektidele, on palju rohkem neid, kes endiselt ei saa täna meie projektidega liituda. Me peame lõhkuma barjäärid ligipääsule ja looma teadmist.


Kättesaadavus

Teadmised peaksid olema vabalt kättesaadavad igaühele igal maal, igas keeles ja iga seadmega.

Miks Sa Peaksid Sellest Hoolima

  • Ligipääs vabadele teadmistele ei ole ainult väheste privileeg. See on igaühe õigus.
  • Kättesaadavuse kulu on barjäär loovusele ning jagamisele.
  • Avatud juurdepääsu poliitikad teevad uurimistöö kättesaadavaks enamatele inimestele.

Me usume maailma, kus iga üksikisik saab vabalt jagada oma teadmisi ühises teadmistekogumis. Praktikas tähendab see, et teadmised peaksid olema vabalt kättesaadavad kõigile. Paraku ei ole kõigil võrdset ligipääsu vabade teadmistele üle maailma. Tehnoloogilised, finantsilised ja seaduslikud piirangud takistavad biljonitel inimestel vaba teadmiste jagamist ja õppimist.

Täna on enam kui 60% maailmast ilma avatud internetiühenduseta. Seega on nende inimeste ligipääs vabadele teadmistele tõsiselt piiratud. Paljude jaoks on see infrastruktuuri probleem; teiste jaoks on probleem taskukohasuses. Vaatamata tohutule kasvule seadmete, nagu mobiiltelefonide, kättesaadavuses, ei saa paljud inimesed lihtsalt endale lubada luksust kasutada mobiiliandmeid.

Läbi projektide, mis pakuvad internetivälist ja tasuta ligipääsu Vikimeediale, saame vähendada ühenduse ja andmekuludega seotud takistusi. Kogu see töö varustab miljoneid inimesi vaba ligipääsuga maailma suurimale koostööl põhinevale vabade teadmiste kogumile. See võimaldab rohkematel inimestel osa saada Vikimeedia tohutu suurest teadmiste kogumist nii lugemise kui isiklike täienduste kaudu.

Usaldusväärsed allikad on kriitilise tähtsusega, kindlustamaks, et Vikimeedia artiklid on täpsed ja peegeldavad meie pidevalt arenevat arusaamist maailmast. Siiski on vajalik info liiga sageli peidetud tasunõudluste ja autoriõiguslike piirangute taha. Me toetame tugevalt avatud ligipääsu, nagu meil, mis aitab kõrvaldada väärtuslikku uurimistööd piiravaid tasunõudlusi. Kui rohkem institutsioone aitab uurijatel avaldada nende leide vabades keskkondades, siis on rohkem teadmisi kättesaadav kõigile, et õppida, jagada, ja mis kõige tähtsam, laieneda.

Vikimeedia Fond on allkirjastanud Lyoni Deklaratsiooni Ligipääsust Informatsioonile ja Arengule. Deklaratsiooni allkirjastamisega liitusime paljude teiste organisatsioonidega, mis töötavad, et avatud hariduse ja info kaudu lõhkuda barjääre teadmistele ligipääsus. Me usume, et poliitikategijad peavad need teemad võtma prioriteediks, et teenida oma valijate huve parimal moel.

Tehes koostööd toetavate gruppidega üle kogu maailma, saame identifitseerida suurimad takistused vabade teadmiste kättesaadavusele ja teha koostööd nende tõkete murdmiseks. Saame ette võtta konkreetseid tegevusi nagu valitsuste ja poliitikategijate harimine ja mõjutamine, vaba ligipääsu poliitikate rakendamine, ning tõhusama infrastruktuuri toetamine alateenindatud piirkondades. Ei piisa üksnes meie vaba teadmistekogumi jagamisest. Me peame puhastama teed igaühele teadmistele ligipääsuks.

Allikad

Tsensuur

"Kui tõde on asendatud vaikimisega, siis on vaikus vale."

-- Jevgeni Jevtušenko

Kõigil peaks olema õigus saada ja jagada teadmisi ilma valitsuse tsensuurita.

Miks Sa Peaksid Sellest Hoolima

  • Vabadus jagada ja saada infot on Vikimeedia liikumise fundamentaalne väärtus.
  • Valitsused ja teised püüavad sageli tsenseerida Vikimeedia projekte, et piirata inimeste ligipääsu objektiivsele informatsioonile.
  • Vikimeedia projektide tsensuur takistab inimestel vabade teadmiste lugemist ja loomist.

Väljendusvabadus on vabade teadmiste alus. Vikipeedia ja Vikimeedia projektid annavad väärtuslikku infot ajaloo, ühiskonnategelaste, kultuuri ja ühiskonna iga teise osa kohta. Kohalikud omakeelsed kogukonnad loovad iseseisvalt uusi teadmisi Vikimeedia projektides rohkem kui 200 keeles üle maailma. Paljude inimeste jaoks on Vikipeedia kõige kättesaadavam neutraalse info allikas nende keeles. See võib sisaldada sisu, mida mõned lugejad peavad küsitavaks või solvavaks, kuid solvavus üksi ei peaks kunagi olema põhjus tõese info eemaldamiseks. Me usume, et igaühel maailmas on fundamentaalne õigus vabalt teadmisi saada ning jagada. Oleme tugevalt vastu tsensuurile, sealhulgas blokkimisele, filtreerimisele, ja muudele katsetele eemaldada legitiimset informatsiooni.

Valitsused ja internetiteenuse pakkujad on tsenseerinud Vikipeediat mitmetes riikides nii laialt levinud interneti tsensuuri kui ka valikulise tsensuuri osas teatud info puhul. Näiteks Vikipeedia kodulehekülg või valitud Vikipeedia artiklid on eelnevatel aastatel olnud blokeeritud Suurbritannias, Iraanis, Süürias, ja Tuneesias sisu pärast, mida võimud pidasid poliitiliselt tundlikuks. Et võidelda sihikulise tsensuuriga, on Vikimeedia Fond turvanud ligipääsu Vikipeediale ja teistele Vikimeedia projektidele HTTPS-i ja Range Transpordi Turvalisusega. HTTPS muudab internetiteenuse pakkujatel või teistel osapooltel keerulisemaks veebilehitsemise jälgimise ja selektiivse artiklite või muu sisu tsenseerimise.

Vikimeedia Fond võitleb aktiivselt tsensuuriga ka sisu muutmise või kustutamise avalduste vormis. Igal aastal saame avaldusi valitsustelt, indiviididelt ja kompaniidelt. Me täidame neid sooviavaldusi vähe või üldse mitte ja ainult siis, kui neil on seaduslik alus. Me saame ka Digital Millennium Copyright Act (DMCA) teateid autoriõiguste rikkumisest. Me analüüsime iga teadet põhjalikult, et teha kindlaks selle õigsus ja jälgida, et DMCA protsessi ei kasutataks ära Vikimeedia projektide tsenseerimiseks. Me hindame rikkumisega seotud tööde autoriõiguste õiguspärasust, tõelise rikkumise tõenäosust, ning ausa kasutuse võimalust. Kui me peame eemaldama sisu DMCA avalduse alusel, siis salvestame mahavõtmise meie kaks korda aastas ilmuvas Läbipaistvuse Raportis ja postitame avalduse internetis, mis võimaldab teistel teha sama analüüsi.

Me oleme aktiivselt vastu seadusandlikele poliitikatele, mis võivad viia interneti tsensuuri tõusuni. 2011. aastal protesteeris Itaalia Vikipeedia kohaliku seaduse vastu, mis piiras sõnavabadust. Jaanuaris 2012 läks Inglise Vikipeedia pimedaks, et protestida Stop Online Piracy Act (SOPA) ja PROTECT IP Act (PIPA) vastu, mis oleksid tõsiselt kahjustanud sõnavabadust internetis. Hiljem aastal 2012 protesteeris Vene Vikipeedia kohaliku seaduse vastu, mis oleks võimaldanud interneti tsensuuri. Hiljuti vastas Vene Vikipeedia tsensuuri ähvardustele kindla pühendumusega neutraalse, usaldusväärse info edastamisel. Ei piisa sellest, et võidelda tsensuuriga ainult siis, kui see ähvardab Vikimeediat. Informatsioon on ökosüsteem ja tsensuur on kahjulik vabadele teadmistele kus iganes.

Allikad

Autoriõigus

Inimesed mitte lihtsalt ei loe; nad loovad, jagavad ja täiendavad. Autoriõiguste seadus peaks muutuma sellele uuele reaalsusele vastavaks.

Miks Sa Peaksid Sellest Hoolima

  • Internet pole üksnes meedium lugemiseks. Sul peaks olema õigus luua, jagada ja täiendada.
  • Autoriõiguste seadusi tuleks uuendada, et suurendada kõigi ligipääsu vabadele teadmistele.
  • Avalike fondidega loodud tööd peaksid kuuluma üldkasutatavad.

Kõigil peaks olema õigus saada, luua, jagada ja täiendada teadmisi. Täiendatavaid teadmisi saab kasutada õpikutes, veebilehtedel, kunstis ja muus loomingus. Need taaskasutused muudavad vabad teadmised laiemalt kättesaadavaks. Tulemusena loevad ja täiustavad inimesed neid iga päev. Koos loovad nad teadmisi, mis kuuluvad kõigile. Autoriõiguste seaduste uuendamine aitab seda muuta reaalsuseks inimestele üle kogu maailma.

Teadmistele ligipääsu laiendamine tähendab tegelemist ligipääsu piirangutega nii esmastele kui teisestele allikatele. Vikimeedia GLAM (Galleries, Libraries, Archives, and Museums) initsiatiiv töötab selle nimel, et teha kultuurilised varad Vikimeedia projektidele kättesaadavaks. Kui varad ei ole juba üldkasutuses, postitatakse nad vaba litsentsi alla nagu Creative Commons litsents. Nõnda nad mitte üksnes ei rikasta projekte, vaid on ka taaskasutatavad paljudes erinevates kontektsides. Vabad litsentsid, nagu Creative Commons, aitavad inimestel jagada väljaspool Vikimeedia projekte, sealhulgas sotsiaalmeedia lehtedel. See lubab kõigil jagada ning taaskasutada teadmisi laiemalt, nii onlainis kui offlainis.

Lähiaastate jooksul USA autoriõiguste seadusi ilmselt uuendatakse. See protsess on Euroopa Liidus juba käimas. Kui autoriõiguste seadust digiajastule sobivalt tänapäevaseks muudetakse, peaksid seadusandjad arvestama suure hulga erinevate sisuloojatega internetis.

Avalikkuse poolt rahastatud tööd peaksid kuuluma avalikkusele. Valitsuste poolt loodud tööd peaksid seega alati jõudma üldkasutusse. USA-s on föderaalvalitsuse tööd automaatselt üldkasutuses, samas kui paljud Euroopa valitsuste tööd tavaliselt ei ole. Seadusi tuleb reformida, tagamaks, et avalikud tööd on tõepoolest avalikud, nii Euroopa Liidus kui kogu maailmas. Kui rohkem erinevat tüüpi töid jõuab üldkasutusse, saab neid teha laialt kättesaadavaks. See annab kõigile vabaduse leida ja kasutada tähtsa info allikaid. See laiendab ka teadmiste baasi, millele tuginedes kogukonna liikmed saavad luua sisu Vikimeedia projektidele.

Toetades laia kättesaadavust üldkasutuse või õiglase kasutuse all olevatele töödele, teeme jõupingutusi spetsiifilisemate reformide suunas. Näiteks on Vikimeedia kogukond hiljuti võtnud tugeva seisukoha panoraami vabaduse osas Euroopa Liidus, et kaitsta õigust avaldada fotosid hoonetest. Me usume, et see õigus peaks laienema kõikidele fotodele hoonetest avalikes kohtades, seda nii kommertsiaalses kui mitte-kommertsiaalses taaskasutuses. Me julgustame kõiki riike Euroopa Liidus ja maailmas kohaldama panoraami vabduse õigusi.

Vikipeedia kasutajad on autorid, loojad ja artistid, kes soovivad oma töid teistega vabalt jagada. Internet võimaldab inimestel jagada, täiendada ja taastõlgendada töid viisidel, mida varem ei peetud võimalikuks. Autoriõiguste seadus peab neid õigusi kaitsma. Selleks soovime lühemaid autoriõiguste termineid ja tugevamaid ning terviklikumaid õiglase kasutuse erandeid, laialtlevinud panoraami vabadust, ja rohkem toetust vabadele litsentsidele. Inimesed peaksid olema vabad kommenteerima või täiendama tööd ilma kartuseta kogemata rikkuda autoriõiguste seadust.

Allikad

Vahendusvastutus

Seadus peaks lubama interneti platvormidel jääda välja toimetuslikest otsustest, et inimesed saaksid jagada ja rääkida vabalt.

Miks Sa Peaksid Sellest Hoolima

  • Vikimeedia projektid on neutraalsed platvormid, kus sa peaksid saama vabalt rääkida ja jagada.
  • Inimesed saavad vabalt rääkida ainult siis, kui seadus kaitseb neutraalseid avaldajaid ja veebimajutusteenuse osutajaid.
  • Veebileheküljed ei peaks kontrollima kasutajate poolt loodud sisu.

Vikimeedia projekte ehitavad ja hoiavad töös erilised inimesed üle maailma. Nad panustavad tekstide ja piltidega, arendavad ja toetavad toimetuslikke poliitikaid, ning lahendavad ettetulevaid vaidlusi. Vikimeedia Fond võõrustab ja toetab Vikimeedia projekte, kuid ei kontrolli, mida inimesed projektidesse kirjutavad ja panustavad. Vikimeedia projektid on neutraalsed, avatud platvormid, kus inimesed on vabad õppimaks ja jagamaks teadmisi.

Neutraalsed interneti platvormid ja avaldajad on kriitilise tähtsusega vabale teadmistevahetusele Vikipeedias ja mujal. Vikimeedia projektid saavad sadu täiendusi minutis, kokku biljoneid täiendusi alates projektide loomisest. Olemuselt mittetulunduslik Vikimeedia Fond on võimeline veebis majutama vaid teatud hulga kiirelt arenevat sisu, ja seda vahendusvastutuse kaitse tõttu. See kaitse annab turvalise keskkonna, või seadusliku vabastuse vastutusest, et majutada kasutaja poolt loodud sisu paljudel juhtudel.

USA-s ja Euroopas on seadused nagu USA Osa 512 Digital Millennium Copyright Act (DMCA), Osa 23 USA Sündsa Suhtluse Akt (CDA Section 230), ja EU E-reklaami Direktiiv on olulise tähtsusega selle neutraalsuse säilitamisel. Nad annavad ülivajaliku immuunsuse vahendusvastutusest, mis lubab Vikimeedia Fondil võõrustada Vikipeediat ja teisi Vikimeedia projekte neutraalsel platvormil. Kui seadus ei võimaldaks turvalist keskkonda, ei saaks paljud veebileheküljed, sealhulgas Vikimeedia projektid, võõrustada täiendusi kasutajatelt.

On võrdlemisi haruldane juhus, kui Vikimeedia Fond peab eemaldama ebaseaduslikku sisu. Vikimeedia kogukonna liikmed töötavad hoolega, et ennetada autoriõiguste rikkumist või muud illegaalset sisu Vikimeedia projektides, ja kiirelt lahendada muid sisuküsimusi. Kui Vikimeedia Fond vastab mõnedele õigustatud mahavõtmise teadetele, mis on meieni jõudnud, siis dokumenteerime need meie kaks korda aastas ilmuvas Läbipaistvuse Raportis.

Platvormi vastutuse suurendamine monitoorimiseks ja kasutajate loodud sisu eemaldamine proaktiivselt muudab võimatuks vaba kultuuri ja avatud allika gruppide kasvu interneti kogukonnana. Me peame jälgima uusi arenguid sellel seaduse alal, seletama nende mõju neutraalsetele platvormidele nagu Vikipeedia, ja kaitsma turvalist internetiruumi rünnaku korral.

Allikad

Privaatsus

Kõik peaksid saama vabalt lugeda ja kirjutada ilma valitsuse kontrollita.

Miks Sa Peaksid Sellest Hoolima

  • Privaatsus on oluline meie intellektuaalsele vabadusele: lugemine, kirjutamine, uurimistööd.
  • Inimesed peaksid saama vabalt lugeda ja kirjutada ilma hirmuta, et valitsused või reklaamijad neid jälgivad.
  • Privaatsus võib olla oluline personaalne eelistus isegi neile, kel pole midagi varjata.

Privaatsus on vabade teadmiste nurgakivi. See toetab vabadust väljendada ja luua seoseid, mis omakorda võimaldavad uurimist, dialoogi ja loovust. Privaatsus on oluline osa Vikimeedia visioonist, kus julgustatakse igaüht panustama kogu inimkonna teadmiste summasse. Inimesed ei peaks vaatama üle õla enne otsinguid, tegema pause enne vastuoluliste artiklite täiendamist, või hoiduma jagamast kontrollitavat, kuid ebapopulaarset informatsiooni.

Vikimeedia projektid on kasutatavad platvormina inimestele üle kogu maailma, et jagada ja õppida teadmisi. Mõnikord on inimestel vaja jääda anonüümseks personaalsetel või poliitilistel põhjustel, kui nad panustavad Vikimeedia projektidesse. Vikimeedia lubab inimestel teha täiendusi pseudonüümi all, ilma isiklikku infot avaldamata, või isegi ilma kontot loomata. Anonüümsus ja pseudonüümsus võib Vikimeediasse panustavaid inimesi kaitsta kättemaksu eest.

Samuti peavad inimesed tundma end Vikipeediat lugedes turvaliselt, tundmata hirmu, et valitsus või muud kolmandad osapooled neid jälitavad või jälgivad. Juunis 2015 rakendas Vikimeedia Fond HTTPS protokolli, et krüpteerida kogu veebiliiklus Vikimeedia projektidele ja projektidelt. Me kasutame ka HTTP Ranget Transpordi Turvalisust, mis instrueerib veebibrausereid interaktsioonile Vikimeedia projektidega ainult krüpteeritud ühenduse kaudu, kaitsmaks katsete eest murda HTTPS-i ja sekkuda veebiliiklusse.

Vikimeedia projektid ei ole ehitatud isolatsioonis. Teiste veebikülgede privaatsuspraktikad usaldusväärsete allikatega mõjutavad Vikipeedia missiooni koguda ning jagada teadmisi. Et meie vabade teadmiste projektid töötaksid, on meil vaja turvalisust ja privaatsust üle kogu interneti, nii et täiendajad ja lugejad saavad vabalt uurida allikaid, mis on vajalikud Vikimeedia ehitamiseks.

Eelkõige ei saa internetikasutajate puhul kasutada massiivset jälgimist, mis pärsib intellektuaalset uudishimu ja loovust. Privaatsus on põhiõigus, mida tunnustab rahvusvaheline seadus nagu Rahvusvaheline Tsiviil- ja Poliitiliste Õiguste Pakt (Artikkel 17) ja Inimõiguste Universaalne Deklaratsioon (Artikkel 12). Valimatu massiivne jälgimine rikub seda põhiõigust. Me oleme tugevalt vastu massiivsele jälgimisele valitsuste või muude üksuste poolt. Sel eesmärgil allkirjastasime Vajalikud ja Proportsionaalsed Printsiibid inimõiguste rakendamiseks seoses jälgimisega, mis nõuavad, et valitsused peaks kinni põhimõtetest nagu:

  • Proportsionaalsus: Jälgimisvajadus peaks olema hoolikalt kaalutud mõjude suhtes privaatsuse õigusele ja väljendusvabadusele.
  • Kasutaja Teavitus: Isikutel, kes kuuluvad jälgimise alla, peab olema piisavalt aega ja infot, et otsust apelleerida.
  • Läbipaistvus: Valitsused peavad olema läbipaistvad jälgimise ulatuse ja kasutatud tehnikate osas.
  • Kommunikatsiooni ja süsteemide terviklikkus: Valitsused ei tohiks sundida riistvara ja tarkvara müüjate internetiteenuse pakkujaid ehitama monitoorimisvõimalust nende süsteemidesse.

Allikad