Üldine käitumisjuhend/Koordineeriv komitee/Harta

Üldine käitumisjuhis

• Kehtiv tekst
• Suunised jõustamiseks
• Coordinating Committee (U4C) charter
• Ülevaade
• Korduma kippuvad küsimused
• Training modules

Üldise käitumisjuhendi koordineeriv komitee (komitee), mis peegeldab meie ülemaailmse kogukonna mitmekesist koosseisu, on jõustamisstruktuur, mis on pühendunud käitumisjuhendi õiglasele ja järjepidevale rakendamisele.

See on võrdväärne organ teiste kõrgetasemeliste otsustusorganitega, näiteks arbitraažikomitee ja stjuuardite globaalse kasutajarühmaga. Komitee kuulab käitumisjuhendi jõustamisega seotud kaebusi, mis ei kuulu ühegi teise otsustusorgani jurisdiktsiooni, ning otsustab, kas Wikimedia organisatsioon või kogukond on käitumisjuhist jõustamisel süsteemselt rikkunud. Komitee tagab käitumisjuhisega seotud koolitusmaterjalide kvaliteedi, teostab iga-aastast järelevalvet käitumisjuhise, jõustamisjuhiste ja komitee hartakogukonna üle ning viib läbi komitee liikmete iga-aastaseid valimisi ja kõiki võimalikke erakorralisi valimisi.

See harta kirjeldab üksikasjalikult komitee ulatust ja eesmärki, selle valikupõhimõtteid, liikmete rolle, põhiprotseduure ning poliitikaid ja näidisjuhtumeid.

1. Eesmärk ja ulatus

1.1. Funktsioonid

Komitee reguleerimisala hõlmab:

• Käitumisjuhise rikkumiste kohta tehtud teadete jälgimist. Komitee võib vajaduse korral läbi viia täiendavaid uurimisi ja võtta asjakohaseid meetmeid.
• Käitumisjuhise jõustamise jälgimist kõigis Wikimedia veebipõhistes ja võrguvälistes keskkondades Wikimedia Sihtasutuse nõukogu poolt 2020. aastal ratifitseeritud kujul.
• Käitumisjuhise iga-aastase läbivaatuse raames Wikimedia Sihtasutusele ja kogukonnale asjakohaste muudatuste soovitamine.
  • Komitee ei saa kumbagi dokumenti omal algatusel muuta.
• Wikimedia Sihtasutuse ja teiste sidusrühmade abistamist nende pädevusse kuuluvate juhtumite käsitlemisel, kui seda taotletakse.

1.2. Kohustused

Komiteel on järgmised kohustused:

• Menetleb kaebusi ja apellatsioone käitumisjuhise jõustamisejuhistes kirjeldatud olukordades, sealhulgas, kuid mitte ainult:
  • Kohaliku tasandi suutlikkuse puudumine käitumisjuhendi jõustamiseks;
  • Järjepidevad kohaliku tasandi otsused, mis on vastuolus käitumisjuhendiga;
  • Kohaliku tasandi juhtimisstruktuuride ja meeskondade keeldumine käitumisjuhendi jõustamisest;
  • Ressursside või tahte puudumine probleemide lahendamiseks, mis takistavad käitumisjuhendi nõuetekohast jõustamist kohaliku tasandi juhtimisprotsesside kaudu;
• Viib läbi kõik vajalikud uurimised nimetatud kaebuste ja apellatsioonide lahendamiseks;
• Pakub kogukondadele materjale käitumisjuhendite parimate tavade kohta, näiteks materjale kohustuslikeks koolitusteks, kvaliteedikontrolli koolitusmaterjalidele, mille on loonud liikumise liikmed ja organisatsioonid ning mis ületavad käitumisjuhendi enda hallatava põhikoolitusmaterjali, ning muid vajalikke materjale;
• Annab vajaduse korral lõpliku tõlgenduse käitumisjuhendile ja selle jõustamisejuhisetele koostöös kogukonna liikmete ja jõustamisstruktuuridega;
• Hindab käitumisjuhendi jõustamise tõhusust ja annab soovitusi selle parandamiseks.

Lisaks ülaltoodule:

• Komitee ei võta käsitleda juhtumeid, mis ei puuduta käitumisjuhendi rikkumisi ega selle jõustamist.
• Komitee võib oma lõpliku otsustusõiguse delegeerida, välja arvatud tõsiste süsteemsete rikkumiste korral. Komitee kohustusi on selgitatud teiste jõustamisstruktuuride kontekstis jõustamisejuhiste punktis 3.1.2.

1.3. Liikmelisus

Komitee koosneb kuni 16 hääleõigusega kogukonna liikmest ja kuni kuuest hääleõiguseta liikmest.

Wikimedia Sihtasutus võib nimetada kuni kaks hääleõiguseta liiget. Wikimedia Sihtasutus võib komitee taotlusel valida ka täiendavat tugipersonali. Komitee võib kogemuste või teadmiste lünkade täitmiseks komitees määrata kuni neli hääleõiguseta liiget.

Hääleõiguseta liikmete ametiaeg võib olla kuni kaks aastat ning see tehakse teatavaks ametisse nimetamisel. Hääleõiguseta liikmeid võib komitee äranägemisel enne ametiaja lõppu ametist vabastada.

1.4. Huvide konflikt

Komitee hääleõiguslikud liikmed ei pea teistelt ametikohtadelt tagasi astuma (nt kohalik administraator (sysop), ArbComi liige), kuid nad ei tohi olla Wikimedia Sihtasutuse ega sihtasutusega seotud organisatsioonide töötajad ega töövõtjad ega kuuluda Wikimedia Sihtasutuse nõukogusse.

2. Valimised ja ametiajad

2.1. Liikmeks sobivuse nõuded

Iga liige ja kandidaat peab:

• Täitma käitumisjuhist.
• Olema vähemalt 18-aastane ja allkirjastama pärast valimist Wikimedia Foundationiga konfidentsiaalsuslepingu mitteavaliku teabe kohta.
• Mitte olema blokeeritud üheski Wikimedia projektis ega omama üritustel osalemise keeldu viimase aasta jooksul. Blokeeringuga kandidaadid võivad esitada apellatsiooni valimiskomisjonile, kes võib teha erandi.
• Avalikult teatama oma koduviki(d) ja päritolupiirkonna.
• Täitma valimiste käigus kindlaks määratud muid vastavusnõudeid.
• Olema vähemalt ühe Wikimedia projekti registreeritud liige vähemalt 365 päeva ja olema teinud vähemalt 500 muudatust.

Komitee valimiskomisjonil on lõplik sõnaõigus kandidaatide nõuetele vastavuse otsustamisel.

2.2. Kohtade jaotus

2.2.1. Regionaalne jaotus

Komitee esindab liikumise mitmekesisust, selle tagamiseks valitakse piirkondliku jaotuse alusel kaheksa esindajat, igast piirkonnast üks esindaja. Wikimedia Sihtasutuse piirkondliku lähenemisviisi kohaselt on piirkondlik jaotus järgmine:

• Põhja-Ameerika (USA ja Kanada)
• Põhja- ja Lääne-Euroopa
• Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond
• Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE)
• Sahara-tagune Aafrika
• Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika
• Ida- ja Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond (ESEAP)
• Lõuna-Aasia

2.2.2. Laiem kogukond

Laiemast kogukonnast valitakse kaheksa esindajat.

2.3. Tingimused

Komitee liikmelisus on vaikimisi kaheaastane. Ametiaega võib lühemalt täita tagasiastumise, erakorraliste valimiste või vaba koha täitmisel.

Pool laiemast kogukonnast ja pool piirkondlikest kohtadest valitakse igal aastal kaheaastaseks ametiajaks. Vajadusel võib komitee valimiskomisjon määrata lühema ametiajaga valitud liikmeid, näiteks hiljuti tagasiastumise tõttu vabanenud kohale.

2.4. Valimised

Hääleõiguslike liikmete iga-aastaseid valimisi jälgib komitee ja seda korraldab valimiskomitee.

Kandidaadid peavad vastama punktis 2.1 nimetatud liikmelisuse nõuetele.

Valimisprotsess järgib allolevat ajakava:

• Komitee määrab valimiste kuupäeva, ajakava ning piirkondlike ja üldvalimiste kohtade arvu vähemalt üks kuu enne valimiste algust.
• Valimisprotsessi avamine valimiskomisjoni poolt
• Kandidaatide esitamise periood – selle aja jooksul võetakse vastu kandidaate
• Kandidaatide kontrollimise periood
• Küsimuste ja vastuste periood – kandidaadid vastavad kogukonna küsimustele
• Hääletusperiood – hääleõiguslikud valijad saavad kandidaatide poolt hääletada

2.5. Hääletamisprotsess

• Hääletamine toimub salajase hääletamise teel, kus valijad annavad igale kandidaadile poolt-, vastu- ja neutraalse hääle.
• Valijad saavad hääletada kõigi piirkondade kandidaatide poolt.
• Neutraalsed hääled ei lähe arvesse.
• Valimisõiguse üle otsustab valimiskomisjon.
• Kandidaat peab saama toetushäälte/(toetus + vastuhääled) arvutamisel vähemalt 60% häältest. Pärast seda tingimust:
  • Lahutatakse iga kandidaadi puhul toetajate arvust vastuhäälte arv. Kohtadele valituks loetakse kandidaadid, kelle häältevahe on suurim.
  • Kui kahel kandidaadil on sama häältevahe, siis kasutatakse viigi lahendamiseks toetuste/(toetuste + vastuhääled) arvutatud protsenti.

2.6. Vabad kohad

Kui koht jääb vakantseks kas tagasiastumise, ametist vabastamise või selle tõttu, et valimistel ei osutunud piirkondlikule kohale ühtegi kandidaati, võib komitee jätta koha täitmata ja täita selle ajutiselt järgmistel valimistel või kuulutada välja erakorralised valimised.

Tagasiastumise või ametist vabastamise korral võib komitee nimetada liikmeks kandidaadi, kes osales viimasel valimisel ja sai vähemalt 60%-lise toetuse.

Liikmed, kes täidavad vaba koha, jäävad ametisse kuni kohaga kaasneva ametiaja lõpuni.

3. Sisemised protseduurid

Komitee võib luua või muuta oma sisemisi protseduure, kui see jääb nende pädevusse. Grupi protsessides peaksid liikmed olema õiglased ja erapooletud. Vajaduse korral peaks komitee enne kavandatud muudatuste rakendamist küsima kogukonnalt tagasisidet.

3.1. Sisepoliitika ja pretsedent

Komitee ei loo uusi reegleid, ei tohi muuta ega täiendada käitumisjuhendit ega selle jõustamisjuhiseid. Komitee kohaldab ja jõustab käitumisjuhendit selle ulatuse piires.

Varasemaid otsuseid võib arvesse võtta ainult niivõrd, kuivõrd need on praeguses kontekstis asjakohased, arvestades, et kogukonna poliitika, suunised ja normid arenevad aja jooksul.

Komitee võib siiski komitee korraldatava iga-aastase läbivaatamisprotsessi osana soovitada Wikimedia Sihtasutusele ja kogukonnale käitumisjuhendi ja jõustamisjuhiste muudatusi.

3.2. Komitee liikmete käitumine

Komitee liikmed peaksid:

• Osalema aktiivselt komitee töös ja teavitama komiteed igast töös osalemisest puudumisest kohe selle alguses.
• Reageerima oma käitumise kohta esitatud tähelepanekutele õigeaegselt ja asjakohaselt.
• Hoidma komiteega jagatud privaatse teabe, sealhulgas privaatse kirjavahetuse ja mitteavaliku isikuandmete konfidentsiaalsust.
• Säilitama kollegiaalsed suhted komitee kaasliikmetega ja tegema tööd isikutevaheliste konfliktide produktiivseks lahendamiseks.
• Lähtuma põhimõttest, et ükski komitee liige ei ole teistest liikmetest rohkem ega vähem mõjuvõimas.
• Püüdma tegutseda läbipaistvalt, selgitades oma otsuseid igal võimalusel, säilitades samal ajal asjakohase konfidentsiaalsuse.
• Olema teadlikud ülemaailmsetest eeskirjadest, sealhulgas üldisest käitumisjuhendist, ning püüdma omandada teadmisi kohaliku poliitika ja kultuuri kohta mis tahes töö jaoks, millega komitee tegeleb.

Iga komitee liige, kes korduvalt või jämedalt rikub eespool nimetatud ootusi, võidakse avaliku komitee otsusega ametist kõrvaldada või tema liikmelisus ajutiselt peatada. Nimetatud avalikku komitee otsust peab toetama kaks kolmandikku kõigist komitee liikmetest; hääletamisprotsessist on välja arvatud järgmised isikud:

• Komitee liige, kelle liikmelisust ähvardab peatamine või ametist kõrvaldamine, ja;
• Iga komitee liige, kes ei vasta 30 päeva jooksul mis tahes katsetele saada tagasisidet otsuse kohta kõigi teadaolevate kirjalike suhtluskanalite kaudu.

3.3. Läbipaistvus ja konfidentsiaalsus

Töösse võetud kaebustest tuleb avalikult vikis teada anda, esitades vähemalt sellega seotud minimaalse teabe.

Komitee töödest tuleb avalikult vikis aru anda, tuues välja kontode nimed, projektid, kuupäevad ja juhtumi üldine kirjeldus. Kui mingi teave ei sobi avalike aruannete jaoks kas privaatsuse või juriidiliste põhjuste tõttu, tuleb see aruannetes anonüümseks muuta, laiendades üksikasju või jättes vastav teave vajaduse korral isegi välja.

Kui komitee liige rikub konfidentsiaalsuslepinguid, on oluline lahendada probleem vajadusel asjakohaste sisemiste distsiplinaarmeetmete abil. Ombudsmani komisjon uurib ka privaatsuspoliitika, mitteavalikule isikuandmetele juurdepääsu poliitika, CheckUser poliitika ja järelevalvepoliitika rikkumisi. Komitee peaks läbi viima uurimise, et teha kindlaks, kas rikkumine oli eksimuslik või tahtlik. Komitee võib soovitada Wikimedia Sihtasutusel konfidentsiaalsusleping tühistada, kui uurimise tulemusel selgub, et see on õigustatud.

3.4. Otsused

Vajaduse korral kuuluvad otsused, mis eeldavad kogu komitee pädevust, hääletamisele kõigi aktiivsete hääleõiguslike liikmete poolt. Komitee tehtud otsuseid peab toetama vähemalt viis hääleõiguslikku liiget. Käitumisjuhendi süstemaatilise jõustamata jätmisega seotud otsuste puhul on aga vajalik vähemalt 8 hääleõigusliku liikme toetus. Otsuse vastuvõtmiseks peab see lisaks nõutavale miinimumarvule poolthäältest saama toetuse enam kui 50%-lt hääletamises osalevatelt (s.t. liikmetest, kes ei ole erapooletuks jäänud ega ennast taandanud) hääleõiguslikelt liikmetelt.

Kui komiteel ei ole otsuste hääletamiseks piisavalt liikmeid, jätkab see tööd küsimustes, mille puhul hääletust pole vaja, ja vajadusel kuulutab välja erakorralised valimised.

3.6. Struktureeritud tugi

Komitee võib moodustada allkomiteesid või määrata liikmeid konkreetsete ülesannete või rollide täitmiseks vastavalt komitee tööga seotud vajadustele.

Wikimedia Sihtasutus pakub komiteele töö tegemiseks vahendeid (nt turvalised suhtlusvahendid, privaatne viki jne). Sihtasutus võib komitee taotluse korral määrata ametisse täiendavat tugipersonali.

3.7. Töövahendid

Komitee võib kasutada kõiki meetmeid, mida ta peab oma mandaadi järgimiseks ning käitumisjuhendi ebapiisava jõustamise süsteemsete rikkumiste lahendamiseks asjakohaseks ja proportsionaalseks, kooskõlas jõustamisjuhiste ja käesoleva juhisega. See hõlmab muu hulgas kasutajaõiguste loomist või taotlemist komitee liikmetele või nende volitatud esindajatele haldusülesannete täitmiseks (kohalikud ja globaalsed wiki- ning MediaWiki tööriistad), tugitöövahendeid nagu meililistide ja privaatse viki kasutamist, samuti muid töövahendeid, näiteks privaatset juhtumite teatamise süsteemi, et toetada käitumisjuhendi toimimist. Need töövahendid luuakse ja neid haldavad Wikimedia Sihtasutus ja stjuuardid komitee liikmete ametiaja jooksul.

Kõiki komitee eesmärkide täitmiseks antud õigusi tohib kasutada üksnes komitee tegevuste, uurimiste ja erakorraliste juhtumite puhul, välja arvatud juhul, kui neil on muud haldusõigused, mis on saadud kohalike või globaalsete menetluste kaudu.

3.8. Taandumine

Komitee liikmetelt eeldatakse taandumist igasugusest tööst, mille puhul neil esineb huvide konflikt. Taandumine võib tähendada, et komitee liige osaleb tööga seotud aruteludes, kuid ei hääleta selle kohta tehtavate otsuste üle. Komitee tööga seotud huvide konflikt võib tuleneda isiklikust seotusest vaidluse sisuga või olulisest isiklikust seotusest ühe töös osaleva poolega. Varasemad kokkupuuted osapooltega rutiinse toimetaja, administraatori või komisjoni suhtlemise kaudu ei ole üldjuhul taandumise aluseks.

Juhtudel, kui komitee liikmel palutakse huvide konflikti kahtluse tõttu komitee tööst taanduda, võib ta otsustada vabatahtlikult taanduda või otsustatakse taandumine komitee liikmete hääletuse teel, jättes hääletusest välja liikme, kelle taandumist taotleti.

Komitee liige võib igast tööst või selle mis tahes osast vabatahtlikult taanduda, selgitusega või ilma.

3.8.1. Liikme taandumise taotlemise protsess ja kord

Kui isik leiab, et komitee liige peaks end teatud komitee tööst taandama, peab ta saatma komiteele taotluse, milles palub liikmel taanduda, määratleb vastava töö ning esitab oma põhjenduse. Komitee liige võib taandumistaotlusega nõustuda või toimub komitee liikmete hääletus, millest mõjutatud liige või liikmed on välja arvatud.

Komitee peab taotlusele vastama enne, kui komitee töö kohta hääletamine algab. Taandumistaotlusi, mis esitatakse pärast töö jõudmist hääletusetappi, ei rahuldata, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

3.9. Suhted

Komitee võib anda käitumisjuhendi kohta nii ametlikke kui ka mitteametlikke nõuandeid ja tõlgendusi. Võimaluse korral peaks komitee vastama teiste kõrgetasemeliste otsustusorganite, Wikimedia Sihtasutuse nõukogu või Wikimedia Sihtasutuse taotlustele nõuannete või tõlgenduste saamiseks. Samuti võivad teised rühmad või isikud taotleda komiteelt nõu ja tõlgendusi. Vajaduse korral peaks komitee oma ametlikud nõuanded ja tõlgendused avalikult dokumenteerima.

3.9.1. Suhted liikumise teiste juhtimisstruktuuridega

Käitumisjuhendi jõustamisjuhiste kohaselt võib komitee olenevalt olukorrast tegutseda käitumisjuhendiga seoses kõrgetasemelise otsustusorganina ja teiste kõrgetasemeliste otsustusorganite partnerina.

Juhtumite puhul, mis hõlmavad haruorganisatsiooni töötajaid, peab komitee juhtumit käsitlema ühiselt haruorganisatsiooni ja/või AffComiga. Komitee võib võtta meetmeid Wikimedia liikumises töötavate töötajate suhtes ja soovitada haruorganisatsioonile muid meetmeid.

Liikumise juhtimisstruktuurid võivad komiteele edastada ka käitumisjuhendi jõustamise juhtumeid või apellatsioone, sealhulgas juhtumeid, mis tavaliselt ei kuulu komitee pädevusse. Komitee võib otsustada, kas neid juhtumeid või apellatsioone menetleda või mitte, vastavalt oma tavapärasetele protseduuridele.

Taotlused nõuannete või tõlgenduste saamiseks või juhtumite kohta info edastamiseks tuleb üldjuhul esitada Meta-Vikis, välja arvatud juhul, kui see ei ole privaatsuse tõttu asjakohane. Privaatsust nõudvates olukordades tuleb kasutada komitee jaoks eraldi e-posti aadressi.

4. Ülesanded

4.1. Käitumisjuhendi ja jõustamisjuhiste koolitusmaterjalid

Komitee vastutab koolitusmaterjalide loomise ja haldamise eest ning koordineerib koos Wikimedia Sihtasutusega koolitusmaterjalide tõlkimist.

Lisaks jõustamisjuhistes nõutud koolitusmoodulite pakkumisele võib komitee uurida ja toetada ka teisi koolitusviise, tehes koostööd erinevate kogukonna sidusrühmadega, sealhulgas, kuid mitte ainult, Wikimedia Sihtasutuse ja selle haruorganisatsioonidega.

Komitee jagab samuti käitumisjuhendi rikkumiste ja nendega seotud teemade parimaid praktikaid ning pakub soovi korral kvaliteedikontrolli ja sertifitseerimist teiste liikumise sidusrühmade loodud käitumisjuhendi koolitusmaterjalidele.

Nii nagu käitumisjuhend ise määratleb käitumise miinimumnõuded ning kutsub kogukondi neid miinimume ületama ja edasi arendama, on liikumise sidusrühmad teretulnud täiustama ja edasi arendama ka põhikoolitusmaterjale.

4.2. Pädevus, menetlemine, otsustamine, apellatsioonid

4.2.1. Pädevus

Komiteel on pädevus kõigis Wikimediaga seotud veebipõhistes ja võrguvälises keskkondades oma mandaadi ulatuses, nagu määratletud jõustamisjuhistes. Komitee ei käsitle juhtumeid, mis ei puuduta otseselt käitumisjuhendi rikkumisi ega selle jõustamist. Komitee võib delegeerida oma lõpliku otsustusõiguse, välja arvatud süsteemsete rikkumiste korral.

Komiteel puudub pädevus, välja arvatud ülaltoodud suhete jaotistes märgitud juhtudel, järgmise üle: (i) Wikimedia Sihtasutuse või selle töötajate ametlikud toimingud; (ii) Wikimedia haruorganisatsioonide töösuhete küsimused, mida reguleerivad haruorganisatsiooni jurisdiktsiooni seadused ja määrused.

Välja arvatud süsteemsete rikkumiste korral, ei ole komiteel pädevust käitumisjuhendi jõustamiseks olukordades, kus kõrgetasemeline otsustusorgan (nt arbitraažikomiteed, haruorganisatsiooni komitee, Wikimedia Sihtasutuse valimiskomitee, tehnilise käitumisjuhendi komitee, stjuuardid) suudab seda teha, tagades tõhusa isejuhtimise. Komitee peab austama ka liikumise detsentraliseerimise põhimõtet, mõistes, et käitumisjuhendit tuleks jõustada võimalikult kohalikul tasandil.

Komitee säilitab pädevuse kõigi enda käsitletavate juhtumite üle, sealhulgas sellega seotud jõustamisprotsesside üle ning võib oma äranägemisel mis tahes menetlust igal ajal uuesti läbi vaadata, välja arvatud juhul, kui küsimus antakse juriidilistel põhjustel üle Wikimedia Sihtasutusele kui platvormipakkujale.

4.2.1.1. Süsteemsed rikkumised

Süsteemsete rikkumistega seotud küsimusi võib tõstatada igaüks ja komitee võib algatada uurimise. Kui Sihtasutus või kõrgetasemeline otsustusorgan taotleb süsteemse rikkumise uurimist, algatab komitee uurimise. Heauskne lahkarvamus käitumisjuhendi tõlgendamise osas ei ole piisav, et järeldada, et kõrgetasemeline otsustusorgan on süstemaatiliselt käitumisjuhendi jõustamist rikkunud.

Kooskõlas kogukonna poolt kinnitatud jõustamisjuhistega võib komitee kasutada kõik meetmed, mida ta peab asjakohaseks ja proportsionaalseks, et käsitleda süsteemseid rikkumisi (nt projekti „ülevõtmine“) ja tagada käitumisjuhendi nõuetekohane jõustamine. Otsuste tegemisel võib komitee tugineda Wikimedia Sihtasutuse ja teiste liikumise rühmade aruannetele või taotleda välist raportit. Käitumisjuhendi jõustamise süsteemse rikkumise korral rakendatavad sanktsioonid hõlmavad kogu meetmete spektrit, sealhulgas kuni vikilehtede sulgemiseni välja. Pärast otsuse tegemist tuleb globaalset kogukonda arvestades avaldada asjakohane raport.

4.2.2. Menetlemine

4.2.2.1. Otsuse läbivaatamise taotlemine

Otsuse läbivaatamise taotlused tuleb esitada komitee poolt määratud viisil. Komitee võib oma äranägemisel taotluse vastu võtta või tagasi lükata; ta võtab arvesse, kuid ei ole seotud taotluse esitajate ja teiste informeeritud kasutajate arvamustega.

4.2.2.2. Menetluse vormid

• Standardmenetlused: Vaikimisi on istungid avalikud ja järgivad asjakohastel komitee lehtedel avaldatud protseduure. Menetlus võib olla privaatne, kui komitee on seisukohal, et avalik menetlus võib põhjustada ebaproportsionaalset kahju – tavaliselt oluliste privaatsus-, ahistamis- või juriidiliste probleemide korral – menetlusosalistele, kolmandatele isikutele või kahjustada Wikimedia Sihtasutuse juriidilisi, tehnilisi ja avaliku korraga seotud platvormipakkuja kohustusi. Pooli teavitatakse privaatse istungi toimumisest ja neile antakse enne otsuse tegemist mõistlik võimalus vastata nende kohta öeldule.
• Kiirmenetlus: Kui asja faktid on sisuliselt vaieldamatud, võib komitee vaidluse lahendada hääletuse teel ilma standardmenetluseta.

4.2.2.3. Osalemine

Liige, kelle ametiaeg lõpeb juhtumi menetlemise ajal, võib selles juhtumis aktiivseks jääda kuni selle lahendamiseni. Uued liikmed võivad hakata tegelema mis tahes komitees menetletava küsimusega alates nende ametisse nimetamise kuupäevast.

Iga juhtumist informeeritud ja huvitatud kasutaja võib juhtumilehtedele kommentaare lisada. Komitee võib kommentaaride esitamiseks vastavalt vajadusele kehtestada täiendavaid reegleid. Kasutajad võivad vastata enda kohta esitatud kommentaaridele ja komitee teeb heas usus pingutusi, et võtta ühendust iga juhtumi objektiks oleva kasutajaga; kui see ei õnnestu, võidakse otsuseid langetada ilma nende osaluseta. Kõik toimetajad on kohustatud komitee juhtumilehtedel tegutsema vastavalt käitumisjuhendile ja neile võidakse määrata sanktsioone, kui nad seda ei tee.

4.2.2.4. Tõendite lubatavus

Kõikides menetlustes on lubatavate tõendite hulka arvatud:

1. Kõik muudatused ja logikirjed, sh kustutatud või muul viisil peidetud muudatused ja logikirjed komitee pädevusse kuuluvatest veebiprojektidest, platvormidelt ja teenustest;
2. Ütlused ja tõendid võrguvälistest intsidentidest, mida komitee peab asjakohaseks.

Tõendid on lubatavad kõigis keeltes, mida Wikimedia Sihtasutuse platvormid ja teenused toetavad. Kui komitee vajab saadud materjali töötlemiseks lisaressursse, saab ta seda Wikimedia Sihtasutusega koordineerida, nagu seda teevad ka teised platvormipakkujaga koostööd tegevad kogukonna kohaliku tasandi komiteed. Privaatsel suhtlusel (sealhulgas, kuid mitte ainult, teistel veebisaitidel, foorumitel, jututubades, IRC logides, e-posti kirjavahetuses) põhinevad tõendid on lubatavad ainult komitee eelneval nõusolekul.

Tõendeid võib esitada eraviisiliselt, kuid komitee eeldab tavaliselt tõendite avalikustamist kõigis avalikes menetlustes, välja arvatud juhul, kui on olemas kaalukad põhjused seda mitte teha või kui on otsustatud, et menetlus on eraviisiline. Komitee otsustab iga esitatud eraviisilise tõendi vastuvõtmise üle eraldi ja kui see võetakse vastu, vaadatakse tõendid läbi kinnisel istungil.

4.2.2.5. Ajutised ettekirjutused

Komitee võib igal ajal alates juhtumi menetlemise taotluse esitamisest kuni juhtumi lõpetamiseni kehtestada ajutisi ettekirjutusi, millega piiratakse menetluse osapoolte või üldiselt kasutajate käitumist kogu juhtumi kestuse ajaks.

4.2.3. Otsus

4.2.3.1. Otsuste vorming

Otsused kirjutatakse selges ja kokkuvõtlikus standardinglise keeles ning käsil oleva juhtumiga seotud põhikeeles/-keeltes; tavaliselt sisaldavad need: (i) oluliste põhimõtete ülevaadet, (ii) faktide tuvastamist, (iii) õiguskaitsevahendite ja otsuste sätestamist ning (iv) mis tahes jõustamiskorralduse täpsustamist. Kui mõne sätte tähendus on komitee liikmele, juhtumi pooltele või teistele huvitatud toimetajatele ebaselge, võidakse seda taotluse korral selgitada.

4.2.4. Apellatsioonid

4.2.4.1. Apellatsioonkaebuste vastuvõtmine

Blokeeritud, keelatud või sarnasel viisil piiratud üksikkasutajate apellatsioonidega tegeletakse tavaliselt e-posti teel.

4.2.4.2. Otsuste edasikaebamine

Iga juhtumi osapool võib paluda komiteel otsus uuesti läbi vaadata või seda muuta, kuid komitee võib taotluse oma äranägemisel kas vastu võtta või tagasi lükata. Komitee võib nõuda, et enne otsuse läbivaatamist oleks möödunud kindel minimaalne ajavahemik kas otsuse jõustumisest või mis tahes varasemast läbivaatamistaotlusest.

4.3. Käitumisjuhend ja jõustamisjuhised -- läbivaatamine ja muudatused

4.3.1. Käitumisjuhendi seire

Komitee jälgib tähelepanelikult Sihtasutuse turvatunde tajumise küsitlusi, oma töökoormust ja kogukonna kohaliku juhtimise protsessidest saadud tagasisidet, et teha kindlaks kogukondade tõhusa kohaliku juhtimise väljakutsed käitumisjuhendi jõustamisel. Tuvastatud probleemid dokumenteeritakse avalikult komitee teadetetahvlil, nendega tegeletakse vastavalt vajadusele või võetakse arutusele iga-aastase käitumisjuhedi ja jõustamisjuhiste läbivaatuse käigus.

Iga-aastasele läbivaatamisele eelnevalt teeb komitee järgmist:

• Võtab ühendust meie globaalse kogukonna ametnikega, sealhulgas:
  • Stjuuardid
  • ArbCom liikmed
  • Kontrollkasutajad
  • Ülevaatajad
  • Administraatorid
  • Ühendused
• Esitab aruandeid mis tahes tähelepanekute kohta, mis nõuavad komiteelt käitumisjuhendi või jõustamisjuhistega seotud probleemide uurimist kogukondades. Komitee on kohustatud neid aruandeid oma ettepanekusse lisamiseks arutama.
• Avab Meta-wikis kõigile kättesaadava kommentaaride lehe. See sisaldab jaotist, kus iga kogukonnaliige saab raporteerida komitee, jõustamisjuhiste ja käitumisjuhendi toimimise kohta. Kommentaarileht on lingitud komitee iga-aastase läbivaatusega seotud teadetes. Komitee vaatab sellel lehel esitatud kommentaarid ja küsimused läbi, kuid ei ole kohustatud neid põhjalikult uurima.
• Ülalmainitud Meta-wiki kommentaaride lehel on teine ​​spetsiaalne jaotis, mis võimaldab kogukonnaliikmetel jagada ideid parenduste ja muudatuste tegemiseks. See aitab koguda ideid üksikisikutelt ning on mõeldud olema avatud kõigile kogukonna häältele. Komitee on kohustatud neid ideid läbi vaatama ja otsustama, kas need võtta ettepaneku koostamisel iga-aastase protsessi käigus arvesse.
• Komitee peab aktiivselt otsima ja tuvastama liikumises esinevaid uusi või ebatavalisi vastuvõetamatuid käitumismustreid. Selleks võivad nad jälgida suundumusi, kogukonna kommentaare ning arvestada ka akadeemilisi uuringuid.

4.3.2. Harta, jõustamisjuhiste või käitumisjuhendi muudatused

Harta, jõustamisjuhiste või käitumisjuhendi muudatused vajavad kogukonna heakskiitu. Komitee korraldab oma ainupädevusel käitumisjuhendi, jõustamisjuhiste ja harta iga-aastase läbivaatamise. See hõlmab vähemalt järgmist:

• Tagasiside hindamise etapp
  • Ülemaailmne tagasiside küsimine
  • Läbi kõigi kanalite kogutud kommentaaride ning kogukonna arvamuste läbivaatamine
  • Teadmised liikumise ja Interneti üldisest seisust tuginedes olemasolevatele uurimustele
• Koostamise etapp
  • Hinnatud funktsionääride ja kogukonna kommentaaride, teadetetahvli sisemärkmete ning liikumist ja Internetti käsitlevate olemasolevate teadusuuringutest lähtuvate andmete kaasamine.
  • Koostamise etapis toimub ajavööndite katvuse tagamiseks vähemalt kolm avatud kogukonnavestlust.
  • Muudetud tekstiversiooni mustandit avaldatakse regulaarselt koostamise etapi jooksul, olenevalt komitee töövoost kas pärast iga sessiooni või kord nädalas.
  • Lõpliku tekstiversiooni vaatab üle Wikimedia Sihtasutuse õigusosakond.
• Hääletamisetapp
  • Õigustatud ettepanekud tuleb komiteel panna kogukonna hääletusele, eraldi tavapärastest komitee valimistest. Ettepanek on vastu võetud, kui seda toetab vähemalt 60% kehtivatest häältest.
  • Hääletusele eelneva lõpliku mustandi tõlkimise ning hääletuse läbiviimise ja selle reklaamimise vastavalt komitee määratlustele tagab Wikimedia Sihtasutus.
  • Hääletus peab võimaldama hääletajatel hääletada eraldi iga konkreetse sisulise jaotise üle.

5. Sõnastik

Regionaalne jaotusgrupp: Regionaalne jaotusgrupp on komitee kogukonna valitud esindajate rühm, kes pärinevad kaheksast Wikimedia määratud piirkonnast (Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE); Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond; Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika; Põhja-Ameerika (USA ja Kanada); Lõuna-Aasia; Ida-, Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond (ESEAP); Sahara-tagune Aafrika; Lääne-Euroopa).

Laiema kogukonna grupp: Laiema kogukonna grupp koosneb komitee kogukonna poolt valitud esindajatest, kes on aktiivsed ükskõik millises Wikimedia projektis.

Komitee valimiskomisjon: Komitee loob komitee valimiskomisjoni, et jälgida eelseisvate komitee valimiste või erakorraliste valimistega seotud küsimusi, sealhulgas administreerimist ja kandidaatide sobivust. Komitee valimiskomisjoni esialgsed liikmed valitakse komitee liikmete hulgast, kes ei ole eelseisvatel valimistel kandidaadid. Komitee valimiskomisjon võib kaasata ka teisi kogukonna liikmeid, kes ei ole eelseisvatel valimistel kandidaadid. Kui sellise komisjoni moodustamine pole teostatav, võivad valimiste järelevalve eest vastutada stjuuardid või Wikimedia Sihtasutuse valimiskomisjon.