Üldine käitumisjuhend/KKK

This page is a translated version of the page Universal Code of Conduct/FAQ and the translation is 100% complete.

Konsultatsioonid

1. Kuidas on käitumisjuhend seotud teiste Wikimedia liikumise strateegia algatuste ja konsultatsioonidega, näiteks Liikumise harta-ga?: Käitumisjuhend on üks peamisi algatusi Wikimedia 2030 kogukonnakonsultatsioonide ja strateegiaprotsessi raames. Liikumise strateegia arutelude kolmas soovitus oli tagada kogukondades turvalisus ja kaasatus ning käitumisjuhendi loomist hinnati selle soovituse prioriteetseima algatusena. Paralleelselt universaalse käitumisjuhendi konsultatsioonidega on peetud ka globaalseid vestlusi teiste Wikimedia liikumise strateegia algatuste, näiteks liikumise harta, kohta.
2. Millistel alustel valiti kogukonnad kohalikeks konsultatsioonideks?: Esimese etapi kohalikus keeles toimuvate konsultatsioonide kogukonnad valiti välja mitme teguri põhjal, sealhulgas kasvukiiruse ja kohalike käitumiseeskirjade seisukorra põhjal. Lisateavet esimese etapi protsessi kohta leiate siit. Kvalifitseeritud kohalikku keelt oskavate vahendajate kättesaadavus oli samuti praktiline tingimus.; Nagu esimeses etapis, mõjutasid ka teise etapi kogukondade valikut mitmed tegurid. Esiteks hinnati olemasolevate keelte Wikimedia projektide jõustamisstruktuuri kohalike eeskirjade rakendamisel. Vahendajad on valitud selliselt, et esindaksid kogukondi erineva olemasoleva jõustamise tasemega, tuues seeläbi mitmekesiseid vaatenurki. Samuti arvestati kvalifitseeritud vahendajate kättesaadavust ja soovi katta laia geograafilist piirkonda.
3. Kas Wikimedia Sihtasutus on teada andnud, et käitumisjuhend hakkab kehtima kõikides Wikimedia projektides ja keskkondades?: Jah. Kuna käitumisjuhend saab osaks kasutustingimustest, ei ole üksikutel kogukondadel võimalik sellest globaalsest poliitikast loobuda. Kui kehtivad kohalikud eeskirjad või tavad tunduvad olevat käitumisjuhendiga vastuolus, tuleks need küsimused tõstatada protsessi alguses, et vastuolusid saaks uurida ja need lahendada. Alates 2. veebruarist 2021 on nõukogu käitumisjuhendi ametlikult heaks kiitnud ja see kehtib kõigile Wikimedia liikumise projektidele ja tegevustele. See kohaldamisala on selgelt välja toodud juba poliitika koostamise 1. faasi konsultatsioonide alguses ning sellest teavitati nii Metas, wikimedia-l meililisti kaudu kui ka paljudes üksikutes projektides. Väikeste ja keskmise suurusega vikide teavituste loetelu on kättesaadav sellel lehel. Suuremate projektide ulatuslike vikisiseste konsultatsioonide üksikasjad on kättesaadavad siin.

Tõlge

4. Kas käitumisjuhend ja selle lisadokumendid on kättesaadavad kõigis keeltes?: Käitumisjuhendi projektimeeskond töötab selle nimel, et tõlkida kõik olulised dokumendid ja teadaanded võimalikult paljudesse keeltesse, kasutades nii tõlkebüroode kui ka vabatahtlike tõlkeid. See on mahukas ja aeganõudev töö ning me ei saa seda üksi teha. Julgustame vabatahtlikke, kes soovivad materjale tõlkida või sooviksid, et tõlked oleksid uues keeles kättesaadavad, saatma e-kirja aadressile ucocprojectwikimedia.org.Kuigi kõiki materjale ei ole võimalik tõlkida kõikidesse keeltesse, oleme pühendunud käitumisjuhendi protsessis laiapõhjalise osalemise võimaldamisele eri keelte lõikes
5. Tõlke-erinevuste või tõlgenduserimeelsuste korral, millist keeleversiooni loetakse eelnõu ametlikuks versiooniks?: Käitumisjuhendi meeskond on töötanud selle nimel, et avaldada võimalikult palju käitumisjuhendi eeskirjade, jõustamisjuhiste ja sellega seotud lehtede tõlkeid. Tõlked on aga ebatäiuslikud ja me kasutame tõlgete valmimiseks mitmeid strateegiaid (tasuline tõlkebüroo, vabatahtlikud, töötajad jne), kellel kõigil on täpsusega omad raskused. Kogukondi julgustatakse aitama meil lahknevusi tuvastada ja parandada ning palutakse mõista, et lahknevuste parandamine võtab aega. Kuni protsess on lõpule viidud, on ametlik versioon ingliskeelne versioon.

Jõustamine

6. Millised on käitumisjuhendi jõustamise plaanid, näiteks kes vastutab selle jõustamise eest?: Sihtasutuse nõukogu direktiivide kohaselt on projekti teise etapi keskmes jõustamine, mis algas pärast seda, kui nõukogu kiitis heaks käitumisjuhendi lõpliku mustandi ja avaldas selle 2. veebruaril 2021. See tähendab, et Wikimedia kogukonnad otsustavad, kuidas käitumisjuhendit kohalikul tasandil rakendatakse, tõlgendatakse ja jõustatakse. Kõiki asjaosalisi ja kogukondi julgustatakse aktiivselt arutelus osalema, et leida kooskõla olemasolevate kogukonna tavade, eeskirjade ja protseduuridega. Lõpuks on käitumisjuhend ja selle jõustamisstrateegiad mõeldud olema liikumise alusjooneks. Üksikuid projektikogukondi julgustatakse lisaks sellele pingutusele välja töötama ka oma käitumisjuhendid.
7. Kuidas käsitletaks käitumisjuhendi rikkumist päriselus, näiteks Sihtasutuse või Wikimedia haruorganisatsioonide üritustel, kus kehtib ka Sõbraliku ruumi poliitika? Milline reegel oleks ülimuslik?: Kuna käitumisjuhend pakub minimaalseid juhiseid, tuleks alati kõigepealt vaadata kohalikke eeskirju ja neid vastavalt vajadusele rakendada. See kehtib nii sündmuste kui ka mis tahes Wikimedia projektis käitumise kohta. Käitumisjuhend on mõeldud rakendamiseks ainult juhtudel, kui kohalikud eeskirjad või jõustamismehhanismid ei ole käesolevate probleemide lahendamiseks piisavad.
8. Kas privaatne käitumisjuhendi rikkumistest teatamine oleks vastuolus Wikimedia vaba ja läbipaistva kogukonna kultuuriga (kus näiteks kõik näevad lehe ajalugu)?: Juba praegu võetakse teateid privaatselt vastu mitmel põhjusel, näiteks juhul, kui on vaja avalikustada või varjata isikut tuvastavat teavet, ähvarduste ja muude tundlike teemade korral. Selliseid teateid esitatakse regulaarselt usaldus- ja ohutus-/õigusosakonnale, stjuuarditele, kontrollkasutajatele, ülevaatajatele, arbitraažikomisjonidele ja teistele ametiisikutele. Märkimisväärne arv osalejaid on väljendanud vastumeelsust anda ahistamisest teada avalikes ruumides, kuna see võib kaasa tuua edasise vaenulikkuse. Oluline kaalutlus 2. etapis oli vajaduse uurimine tasakaalustada läbipaistvus kohustusega kaitsta ahistamise ohvreid.
9. Millist tuge pakuks Sihtasutus käitumisjuhendi jõustamise eest vastutavatele isikutele?: Sihtasutus on pühendunud käitumisjuhendi toetamisele selle väljatöötamise kõigis etappides: eeskirjade kujundamises, jõustamisalastes konsultatsioonides ja seejärel jõustamismehhanismide sujuva toimimise tagamisel. Käitumisjuhendi eduka rakendamise tagamiseks on juba astutud samme. See hõlmab toetust neile, kes võivad vastutada käitumisjuhendi jõustamise eest. Näiteks on sihtasutuse kogukonna arendamise meeskond käivitanud veebipõhised koolitusprogrammid. Kui me 2. etapi konsultatsioonide kaudu kogukonna vajadusi paremini mõistame, saame paremini aru, millist tüüpi tuge rohkem vajatakse.

Perioodilised ülevaated

10. Kas pärast käitumisjuhendi valmimist vaadatakse seda perioodiliselt läbi ja muudetakse? Kui jah, siis kes selle eest vastutab?: Jah. Sihtasutuse õigusosakond korraldab käitumisjuhendi ja jõustamisjuhiste läbivaatamise üks aasta pärast jõustamisjuhiste ratifitseerimist. Järgnevaid ülevaatusi võivad hõlbustada kujunevad juhtimisstruktuurid, näiteks need, mida soovitab Wikimedia liikumise strateegia protsess.
11. Kes vaatab tulevikus eeskirjad läbi, kui tekib kiireloomuline vajadus muudatuste tegemiseks?: Nagu teistegi Sihtasutuse hallatavate eeskirjade puhul, saab kiireloomuliste muudatuste taotlusi esitada Sihtasutuse õigusosakonnale. Õigusosakond on varem juhtinud kogukonnakeskseid muudatusettepanekute arutelusid (näiteks 2014. aasta kasutustingimuste/tasutud sissemaksete muudatus) ning tal on struktuur ja protsess selliste olukordade hõlbustamiseks.

Vastuolu kohaliku tasandi eeskirjadega

12. Mis juhtub, kui kohaliku tasandi eeskirjad on käitumisjuhendiga vastuolus?: Pärast seda, kui nõukogu on käitumisjuhendi heaks kiitnud, julgustatakse kõiki Wikimedia kogukondi oma kehtivaid reegleid üle vaatama, et tagada nende vastavus käitumisjuhendile. Kogukonnad võivad käitumisjuhendist kaugemale minna ja välja töötada üksikasjalikumaid reegleid, kuid nad peaksid tagama, et nende kohalikud reegleid ei langeks alla käitumisjuhendi kehtestatud põhistandardite. Vajadusel saavad kogukonnad ja Sihtasutus eeskirjade ühtlustamiseks koostööd teha. Sihtasutus on abiks kuni projekti valmimiseni.
13. Kas käitumisjuhend kehtib ka projektidele, millel on juba olemas kohalikud eeskirjad ja juhised?: Käitumisjuhendi eesmärk on luua liikumises kõige elementaarsemad käitumisstandardid. Hästi väljatöötatud eeskirjadega projektid vastavad tavaliselt käitumisjuhendi ootustele või ületavad neid ning üldiselt ei pea globaalsete eeskirjade järgimiseks kohalikes eeskirjades palju muudatusi tegema.
14. Igal Wikimedia projektil on oma käitumisjuhised ja -eeskirjad, mille on koostanud projekti kasutajad vastavalt oma vajadustele. Kas käitumisjuhend kavatseb neid juhiseid ja eeskirju muuta?: Käitumisjuhend ei ole mõeldud asendama olemasolevaid ja tõhusaid käitumisstandardeid. Pigem toimib käitumisjuhend kõigi projektide jaoks baasstandardina, eriti nende projektide puhul, kus on vähe või üldse mitte olemasolevaid käitumisstandardeid. Kogukonnad saavad käitumisjuhendit kasutada kultuuriliselt sobivamate normide väljatöötamiseks või olemasolevate juhiste kohandamiseks vastavalt vajadusele.
15. Mis saab siis, kui käitumisjuhend ei vasta 100% meie kogukonna vajadustele?: Käitumisjuhend ei vasta kindlasti kõigile kogukonna vajadustele. Samuti on väga tõenäoline, et käitumisjuhend areneb tulevikus edasi. Kogukondi julgustatakse sellele tuginema omaenda eeskirjade väljatöötamisel. Näiteks võib käitumisjuhend öelda: „Peaksite keskenduma sellele, mis on parim mitte ainult üksikule toimetajale, vaid ka kogu Wikimedia kogukonnale.“ See on väga lai mõiste. Paljudel Wikimedia projektidel on juba palju üksikasjalikumad eeskirjad selliste probleemide, nagu näiteks huvide konfliktid, käsitlemiseks. Kui teie projektil seda pole, oleks selline lause käitumisjuhendis varureegliks kõigi sellel teemal tekkivate konfliktide korral. Kuid käitumisjuhend võib olla ka hea meeldetuletus üksikasjalikuma poliitika väljatöötamiseks sellel või muudel teemadel.
16. Kuidas sobib käitumisjuhend kõikidesse kultuurikontekstidesse?: Üldine käitumisjuhend ei pruugi sobida kõikidesse kultuurikontekstidesse, kuid koostajad on püüdnud seda võimalikult kaasavaks muuta. Käitumisjuhendi meeskond pöördus eri kultuuridega kogukondade poole ja võttis nende tagasisidet arvesse. Koostamiskomisjon arvestas neid sisendeid mustandi loomisel. Kui märkate mustandis rohkem kultuurilisi lünki, juhtige sellele meie tähelepanu üldise käitumisjuhendi põhiarutelulehel ja need probleemid võidakse lisada esimesse või järgnevatesse iga-aastastesse ülevaadetesse.

Kattuvus kasutustingimustega

17. Kas käitumisjuhend on endiselt vajalik, kui kasutustingimuste (ToU) 4. jaotis hõlmab käitumisstandardeid, näiteks „Teatud tegevustest hoidumine”?: Wikimedia kasutustingimuste 4. jagu käsitleb mõningaid käitumisjuhiseid koos sisujuhistega, näiteks autoriõiguste rikkumise ja tasuliste panuste kohta. See ei ole aga ammendav loetelu. Üldise käitumisjuhendi eesmärk on aidata kogukondadel rakendada Kasutustingimuste 4. jagu, laiendades käitumisootusi üksikasjalikumalt.
18. Miks me kirjutame uue käitumisjuhendi, selle asemel et ümber kirjutada kasutustingimuste 4. jaotis?: Kasutustingimuste loetavuse ja kokkuvõtlikkuse tagamiseks on osa teabest eraldatud teistesse dokumentidesse. Näiteks on litsentsimispoliitika ja Commonsi litsentsimispoliitika lisatud linkidena. Kasutustingimustega nõustumine tähendab ka nende dokumentidega nõustumist. Universaalse käitumisjuhendi eraldamine võimaldab seda vajadusel üksikasjalikumalt esitada. See lihtsustab ka selle ajakohastamist vastavalt meie liikumise muutuvatele vajadustele.

Wikimedia Sihtasutuse kaasamine

19. Miks on Wikimedia Sihtasutus selle poliitikaga seotud?: Wikimedia Sihtasutusel palus seda protsessi toetada Sihtasutuse nõukogu. Wikimedia liikumise strateegia protsessis koostas kogukonnaliikmete esitatud soovituste alusel käitumisjuhendi nii vabatahtlikest kui ka sihtasutuse töötajatest koosnev komitee.
20. Milline oleks Wikimedia Sihtasutuse „tegelik“ tegevus, kui keegi on käitumisjuhendit rikkunud?: Enamiku käitumisjuhendi rikkumistega ei tegele Wikimedia Sihtasutus. Nendega tegelevad kohalikud kogukonnad või globaalsed ametnikud. Kasutustingimuste rikkumistega tegeletakse praegu samamoodi. Täpsed jõustamise üksikasjad määratakse kindlaks pärast jõustamisjuhiste ratifitseerimist.
21. Kas käitumisjuhend pannakse hääletusele?: Käitumisjuhendi põhiline poliitikatekst ratifitseeriti nõukogu poolt 2021. aasta veebruaris ning see on kehtiv poliitika. Käitumisjuhendi jõustamisjuhised läbivad ratifitseerimisprotsessi 2023. aastal, kajastades sellekohaseid taotlusi, mis esitati 2021. aasta aprillis Wikimedia projektide arbitraatoritelt avatud kirjas nõukogule.

Rakendamine

22. Millest koosnevad käitumisjuhendi jõustamisjuhised?: Käitumisjuhendi jõustamisjuhised koosnevad ennetavast tööst (nt käitumisjuhendi teadlikkuse edendamine, käitumisjuhendi-alase koolituse soovitamine jm) ja reageerivast tööst (rikkumiste registreerimise ja menetlemise protsessi üksikasjalik kirjeldus, teatatud rikkumiste korral ressursside pakkumine, rikkumiste korral jõustamismeetmete määramine jne). Nende eesmärk on aidata kogukonnaliikmetel teha tõhusat koostööd, kasutades protsesse, mis on kogukondade lõikes õiglased ja võrdsed, ning tagada kõigile võimalikult turvaline tegutsemiskeskkond.
23. Kui sageli juhiseid muudatustega ajakohastatakse?: Nii käitumisjuhendi teksti kui ka jõustamisjuhiseid vaadatakse perioodiliselt üle, sealhulgas aasta jooksul pärast rakendamist.
24. Kes käitumisjuhendi üle järelevalvet teostab?: Käitumisjuhendi Koordineerimiskomitee ehk U4C. Komitee jälgib käitumisjuhendi rikkumiste kohta käivaid teateid ning võib algatada täiendavaid uurimisi ja võtta vajadusel meetmeid. Komitee jälgib ja hindab regulaarselt käitumisjuhendi jõustamise seisu ning võib Wikimedia Sihtasutusele ja kogukonnale kaalumiseks soovitada sobivaid muudatusi. Vajadusel abistab komitee Wikimedia Sihtasutust juhtumite lahendamisel. Komitee ei saa käitumisjuhendit muuta, lahendada Sihtasutuse ja selle haruorganisatsioonide vahelisi lahkarvamusi, luua reegleid, mis käitumisjuhendit eiravad, ega tegutseda mis tahes küsimuses, mis ei ole seotud käitumisjuhendi või selle jõustamisega.
25. Kuidas komitee suhtleb teiste otsuseid tegevate organitega, näiteks arbitraažikomiteedega?: Komitee on mõeldud toimima lõpliku otsustusorganina olukordades, kus kõrgema taseme otsustusorgan puudub (näiteks kogukonnad ilma arbitraažikomitee või muu sarnase protsessita) või kus kõrgemad otsustusorganid edastavad juhtumeid. Komitee toimib ka otsustusorganina tõsiste süstemaatiliste probleemide korral, millega olemasolevad jõustamisstruktuurid hakkama ei saa.
26. Kuidas komitee moodustatakse?: Käitumisjuhendi koostamiskomitee on toetanud komitee loomiskomitee (U4C Building Committee) asutamist. See koosneb kogukonna liikmetest, kes teevad koostööd Sihtasutusega, et luua protsess komitee asutamiseks.